Varasematest koolitustest on mul olemas pikk-kuub, hõbesavist tehtud prees, uhke helmekee ja pastlad. Mida sinna alla panna - seda pole!
Komplekt
Plaanin teha Põhja-Eestile tüüpilised vanemad rahvarõivad, mille komplekt on tuntud Kuusalu naise/neiu rõivastusena 18. sajandi I poolelt-keskelt. Komplekt on aastaid olnud Eesti Rahvarõivaraamatus, mistõttu on seda ka parasjagu tehtud. Põhja-Eesti rahvariided on valitud sihilikult, kuna olen pärit Keila kihelkonnast ja abiellunud Rapla kihelkonda, mis mõlemad kuuluvad Põhja-Eesti rahvarõivatüüpi.Valisin antud komplekti ka seetõttu, et kodus on olemas musta villast "aidakangast", millest plaanisin seeliku teha - et siis ei pea esialgu triibuseeliku kanga ostmisele raha kulutama...Kuusalu ega Ida-Harjumaaga mul midagi peale mereigatsuse ühist pole, samas ei ole sellest ajastust Lääne-Harjumaalt säilinud eseme-eeskujudega väga priisata, nii et suhtungi sellesse komplekti kui Põhja-Eesti vanem rahvarõivas ja püüan leida ühisosa nende kihelkondadega, millega tugevamalt seotud olen.
Tahaksin siiski ka Rapla kihelkonna rõivad kunagi valmis teha, kui mitte endale, siis tütrele (ta on ikkagi siin sündinud kohalik). Selle kursuse raames ilmselt mõlemaid ei jõua! Ilmselgelt olen oma plaane ülehinnanud, sest ei arvestanud, et mul on lisaks käiste tikkimisele, mis on kursuse kõige mahukam osa (lisaks kirivöö kudumisele), tuleb mul veel teha 2m helmestikandit ja ca m linukitikandit. Et eeskujuks on võetud rahvarõivad ajast, kui õmblusmasinaid veel ei tuntud, tuleb ka mul kõik õmblused käsitsi teha!
Seelik: tegemist on triibuseelikutele eelnenud vaipseelikuga, mille alumisel äärel on kudrustükk ehk helmestikand. Sellist tüüpi "ümbrikuid" olevat kantud kogu Põhja-Eestis (aga ka Põltsamaa kihelkonnas). Kui algselt arvasin, et õnnestub koduseid kangaid kasutades kokku hoida, siis selgus, et seeliku allääre pärltikandile, mis on ca 2 m pikk, kogulaiusega 17 cm, kulub ca kilo helmeid, mille kilohind jääb olenevalt helmeste värvist 90-240 euro piiresse.
Tikandi osas on tegemist baroksete lillemotiividega tikandiga. Minu kursusekaaslased, kes tegelevad praegu valdavalt (19. sajandi alguse-keskpaiga) valgetikandiga Rapla käiste tikkimisega, tikivad samu motiive!
Seeliku allääre 2m helmetikandit on praegu ootel. Enne tuleb käised valmis saada!
Käised:
Ka käised (ERM A 509:4931) tulenevad Eesti Rahvarõivaraamatus olevast komplektist, mille muster erineb siiski originaali omast. Käiste jaoks tuleb tikkida 2x80 cm pilutikandit (seda võib pidada ka hardanger tüüpi tikandiks) ning kaunistada see litritega. Kahe kuu jooksul olen jõudnud valmis teha u 3/4 käiste esiosa tikandist. Käiste ja teiste linaste esemete valmistamiseks kasutan samuti kodust telgedel kootud kangast - vanu linaseid hästisäilinud voodilinu.
Särk:
Kui ülejäänud rõivaesemete tegemisel hätta peaksin jääma, siis kõige esimeseks eesmärgiks on saada valmis käiste alla käiv varrukateta särk. Siis on kursuse lõpus vähemalt midagigi pikk-kuue alla selga panna! Särgiga olen praeguseks jõudnud nii kaugele, et valmis on pilupalistus ümber kaeluse, käsitsi tehtud pesuõmblused külgedel ning 3/4 ühest käeaugu pilupalistusest.
Vöö:
Vöö tegemiseks plaanin võtta eeskuju Keila kihelkonnast, Klooga ja Kanguste külast kogutud punastes-rohelistes toonides kirivöödest. Tegemist on enamvähem ainsa esemega, mille päritolu minu kohtadega lähemalt seotud on.
Linuk:
Pottmütside ja tanude tegemisest ma pääsen. Selle asemel ootab mind ees neile eelnenud vanemat tüüpi peakatte-linuki tikkimine. Geomeetriliste motiividega valgetikand linasel!
Sukad ja kindad:
Kaalumisel on Rabivere Truuta (sokkide, kinnaste või mütsi) muster, (laba)kindad püüaks samamoodi vanemat tüüpi teha, aga ei ole veel välja uurinud, millised need olla võiks või mille alusel tuletada. Ilmselt peaksid ka need tulema põhivärvuselt valged ning mõne vöö- või äärekirjaga.
Olemas
Prees:
Olemas
Helmekee:
Ilmselt olemas - kui ei teki tahtmist hõberahadega mässata ja midagi uut teha.
