Minu Põhja-Eesti rahvarõivad

Raplamaa Rahvarõivakursusel valminud Põhja-Eesti tüüpi 17-18. sajandi naise komplekt
Kõikide fotode autor on Sandra Urvak! 

Mõned riided sai ka tütar endale selga

Tagantvaates - seelik on külje pealt kinni õmmeldud ümbrik,
mis on volditud vaipseelikule omaselt.

Ja üks pikk-kuub ja sõba olid ka kapist kohe võtta...

Meie kursuse lõpetajad

Rahvarõivakursuse tulemused

Raplamaa rahvarõivakursus on praktiliselt lõpusirgel. Nagu arvata võis, langes kõige intensiivsem rahvarõivameisterdamise periood lõpetamiseelsetele kuudele. Seega võin uhkelt öelda, et olen terve suve tikkinud, niblanud, vööd ja sukki kudunud!

Kool lõppes 22. juunil ja pärast jaanipäeva hakkasin osaliselt koolitööna valminud Kihnu vanaaegse rohelise põlle niplispitsi lõpuni tegema. Kui pits valmis, aheldasin end kirivöö kudumiseks aknalaua jm esemete külge. Kirivöö sain valmis õhtul enne pühapäevast laulupidu. Kohe tekkis ka mõte panna olemasolevad rahvariided selga ning minna nendega järgmisel päeval peole. Õhtul jooksul õmblesin ka oma kalli peenvillase rohelise kanga põlleks. Peol olles ma siiski oma tanu pähe ei pannud, sest palav oli, aga põlle kandsin. Põlle pistsin hiljem värvipotti, sest mulle tundus, et see roheline oli ikkagi liiga erk. Potist tuli välja aga midagi sellist, millest oleks ehk saanud teha  aastasadu maapõues peidus olnud põlle koopia.

Edasi tegelesin seeliku allääretikandi tikkimisega. Alustasin sellega 2018. aasta suvel. Vahepealse kooliaasta jooksul olin jõudnud väga vähe edasi tikkida. Praeguse seisuga on tikandi põhimotiivide kohal olev riba tikkimata, samuti on alläärest üks riba puudu. Arvan, et õmblen selle riba seeliku külge nii nagu see praegu on ja ehk on kunagi aega kogu tikand põhjalikult valmis tikkida.

Käised ja alussärk

Käised on tikitud Kuusalu käiste eeskujul. Siiski on minu tikand tehtud sinakama niidiga (ostetud teise ringi poest) kui originaal. Vasklitrid tellisin Eero Nõmme käest. Pits pärineb pööningult leitud vana voodilina äärest. Tahaksin selle tulevikus asendada ehtsa enda tehtud niplispitsiga.

Käiste tikandi detailvaade - 6 kuud tikkimist igal vabal hetkel

Seeliku allääre - kudruse - tikand - kaalub praegusel kujul 448 g, peaks lõplikuna valmides veelgi rohkem kaaluma!
Vanasti sai sellise tikandi meistrilt tellida 5 hõberubla eest! 

Keila kihelkonna vöö - algselt plaanisin teha Klooga kandist pärit vöö koopia. Harjumaa muuseumis hakkas aga rahvarõivanäitusel silma üks vöö, mille juures oli vaid kiri "Keila kihelkond".
Mulle hakkas see vöö väga meeldima ja ilma et oleks teadnud, kust täpselt vöö pärit on, hakkasin seda Maret Lehise juhendamisel kuduma. Hiljem selgus Harjumaa muusemist uurides, et vöö on pärit Tuula külast, Lainela talust ehk siis külast, kus veetsin vanavanemate juures enamiku oma lapsepõlvesuvedest. Sarnase mustriga vöösid on kogutud veel Tõstamaa ning Märjamaa kihelkondadest. Loodan, et vöö legend peab paika, sest muis.ee andmed selle vöö kohta ei ühildu vöö välimusega. Igatahes tuli see vöö ise minu juurde ja nõudis uuesti ellu kutsumist!

Originaalvöö Harjumaa muuseumis Harjumaa rahvarõivaste näitusel 

Keila kihelkonna kirivöö koopia - tegin ka oma vöö otstesse patsikesed nagu Põhja-Eesti vöödel enamasti kombeks on. 

Peakate 

Algselt plaanisin oma komplekti juurde valmistada linuki, mis on vanemat sorti pruudi peakate. Hakkasin aga kahtlustama, et ilmselt ma seda linukit ikka nii hea meelega ei kannaks ja abiellumisest on ka aastaid mööda läinud. Pealegi oli eeskujuks olnud linuk pärit Kuusalust mitte Keila kandist, mis mulle meelepärasem oleks olnud.

Harjumaa muuseumi näitusel hakkas mulle meeldima tanu Pearna talust Vilivalla külast Harju-Risti kihelkonnast. mis on Keila kihelkonna naaber ja enne iseseisvaks kihelkonnaks saamist kuulunud Keila kihelkonna koosseisu.

Selle erakogus asuva tanu tikand erines Kuusalu liniku omast vaid mõne detaili poolest. Usun, et neid võidi kanda samal ajal, sest tanud tõrjuti pottmütside poolt Tallinna lähedalt kandmisest juba 18. sajandil välja ja tanude kandmine säilis vaid Harjumaa ja Virumaa kaugemates ja vaesemates soppides. 

Tanu Harjumaa muuseumi näitusel

Minu tikitud tanu

Põllest - minu komplekti juurde peaks kuuluma ka roheline põll kuldpaeltest tehtud sakiga. Kui koolis oli niplispitsi kursusele vaja valida endale suurem töö tegemiseks, ei leidnud ma kuidagi eeskuju, mida teha ja käisepitsi tegemiseks hindasin oma aega liiga väheseks. Õnneks oli õpetajal kaustas ootamas just õige vana Kihnu rohelise põlle pitsi muster, mis sobis valatult minu komplekti täiendama. Põll ootab nüüd valmisõmblemist. 

Niplispits rohelisele fantoompõllele

Projekt soojalt riidesse

Olen ilmselt selle postituse taustainfo kirjeldamisega hiljaks jäänud, sest praegu lirtsub õues märg märts ja veebruarikuine karge, ilus ja külm talveilm on juba unustusse vajunud...
Igatahes on vahel ikka vaja lisaks toas külmetamisele vaja õues käia, aias toimetusi teha (nt puid tuua, kanu sööta, joota jne), aga teksade kandmisest on kõrini ja midagi muud sooja selga pole panna! Samal ajal ootab kuskil rull aidast pärit tumesinist villast kangast, et temast midagi tehtaks ja peas tiksub mõte, et tahaks ikka ühte kaharat ühevärvilist seelikut, kodusest kangast ja igapäevaseks kasutamiseks. Ja siis tuiskab majapidamises veel üks 6-aastane tüdrukutirts ringi, kes ka villase kanga uurimisel omakorda uurima tuleb. Igatahes otsustasime talve lõpus, et aitab külmetamisest ja me teeme endale soojad villased pikad seelikud! Et seelikud enne lume minekut ka selga saaks, tuli kohe tegutsema hakata!

Seelikute tegemisele kulus muude toimetustega koos kokku ca 3 päeva - õhtupoolikut. 

1. Esmalt vaatasime kanga üle, lõikasime kahe seeliku jaoks tükid valmis. Minu seeliku laiuseks tuli ca 3m ja tüdruku omale pisut üle 2m. Täpselt ei mõõtnudki! (Rahvarõiva raamatust vaatasin, et Vormsi lastekleidil oli seelikuosa laiuseks võetud 2,7m. Mõtlesin, et kuidas see kõik tüdruku ümber ära mahub!) Kanga laius oli ca 75 cm. Tüdruku seelik tuli ka lühem, sest lõikasin koikahjustusega osa maha ja pikkuseks tuli ca 54 cm, tema jaoks siiski peaaegu maani!

 2. Kanga servast tõmmatud lõimega peitsime ära mõned koiaugud.

3. Seeliku voltimine - mina voltisin oma seeliku esimese korraga parajasse mõõtu. Ette jätsin ca 20 cm ilma voltideta osa. Voltimisel lähtusin Kersti Loite Virumaa seelikute raamatu juhistest. Minu seelikul on ka vastandvolt.
Tüdruku seeliku voltimisega oli rohkem tegemist, sest see tuli ümbermõõdult voltida väiksemaks ja 3x voltimise tulemusena jäi ikka ca 10 cm laiust üle! Tema seelikule ma voltideta osa ei jätnud. Liigset osa ära lõigata ei raatsinud, nii et otsustasin kinnituse tegemisel midagi välja mõelda.

4. Kui voldid olid volditud ja nööpnõeltega fikseeritud, õmblesime need käsitsi kinni, nii mina kui ka tüdruk. 6-aastase õmblus küll päris ilus välja ei tulnud, mõnes kohas palusin tal uuesti teha, aga seda ei saanud ju ka lõpmatuseni teha, nii et tegin mõned kohad pärast kindluse mõttes ise üle. Värvli (samuti kodusest linasest kangast) esimese õmbluse tegi ta ka ise, teise - peitõmbluse ja kinniste koha tegin ise.

5. Kinniseks harjutasin kördipaela punumist, sellest paelast jagus nii minu kui ka tüdruku seeliku kinnisteks. Tüdruku omale õmblesin haagid ka külge, mis esialgu seeliku tema jaoks üleval hoiavad...kuni ta laiemaks kasvab! Küljeõmblused tegime mõlemad käsitsi, kuigi tüdruk arvas, et oleks ikka pidanud masinaga tegema, oleks kergem olnud! Ütlesin talle, et masin nii paksust riidest ilmselt läbi ei õmbleks - kohati oli 2-3 kihti villast ja 2-3 kihti linast!

6. Tüdruku seeliku alläär jäi selliseks nagu kangarullist tuli. Mina punusin oma seelikule pika tumesinise-punasega kördipaela alla. Selle punumine võttis vähemalt sama palju aega kui kahe seeliku õmblemine! Õnneks ETVst igasuguseid paraade vaatamiseks jagus!
Kui keegi teab soovitada, kuidas pikkade lõngadega (7 korda 4m lõnga) igasuguseid kördi- ja sukapaelu punuda, siis olge aga lahked jagama! Mina lahendasin enda 4m lõngadega punumise müsteeriumi niplamispulkade abiga! Kerisin 7le pulgale 4mt lõnga. Kes aga niplamisest midagi ei tea ega ühtki pulka kodus ei oma, peab midagi muud välja mõtlema!

Kangaga on see probleem, et see võtab igasugused karvad hästi külge. Nii et tolmuharju pole meie perre enam vaja!

Kördipaela punumine niplamispulkadega

Käsitsi õmblemist jagus

 

Käised

Tekkis küsimus, milliseid käiseid Põhja-Eestis 1800 ja varem kanti, mis võiksid sobida minu kudrustükiga seeliku juurde. Püüdsin leida pilutatud ja geomeetrilise mustriga käiseid.

ERM A 509:4931 Originaalkäised aastast ca 1820
Kuusalu; Kiiu vald, Valkla küla, valmistanud M. Lilleberg

Kui ma kolm kuud neid Kuusalu käised tikkinud (pilutanud) poleks, oleks vaadanud hoopis teisi variante.

Kaarma ja Voolmaa Eesti Rahvarõivaste raamatus on nende Kuusalu käiste juhendis veidi teistsugune muster. Juhendi järgi tehtud koopiakäised on ka ERMis hoiul.

ERM A 892:140Koopiakäised tegi Ann Randmaa (s. 1915) 1970. aastatel
Tallinna Kultuuriülikooli käsitööringis. A.R. ise elas siis Jänedal.

Mõlemad käised on pilutikandiga  (Hardanger tikand), kuid ruudud on täidetud erinevalt. Vanadel käistel on tehtud nurgast-nurka, uutel ruudu keskelt kokku tõmmatud. Kui siiani arvasin, et teen samamoodi nagu koopiakäistel, siis muis.ee lehel tuuseldamise tulemusena kaalun vanamoodsemat teguviisi, sest vanemat tüüpi pilutatud Põhja-Eesti käiseid otsides leidsin ühe sarnase, armsa  käistekatke.

ERM 12741 Harju-Jaani; Anija vald, Vikipalu küla üleandja: Nahkus, Miina

ERM 12741
Harju-Jaani; Anija vald, Vikipalu küla

üleandja: Nahkus, Miina

Sellel käistekatkel on samamoodi nurkadest ruudud täidetud ja toekama niidiga kui helesinisega Kuusalu originaalkäistel. Lisaks tundub, et riidest ruudud on jäänud suuremad, pilutamisel on rohkem pingutatud ja vähem niite on välja tõmmatud. Samuti pole neil märki litritest.
Mulle meeldib ka see niplispits rohkem, nii et äkki võtan ka selle niplamise kunagi ette!

ERM 12778 Harju-Jaani; Raasiku vald, Uueküla, Lubjaahju talu

ERM 12778
Harju-Jaani; Raasiku vald, Uueküla, Lubjaahju talu

Veel hakkasid meeldima ühed armsad pilutatud käised. Nende tikandit olen ka tikkimisraamatus kohanud. äkki võtan ka need kunagi ette ja teen näiteks tüdrukule käised!

Ja siin on minu igat võimalikku vabat hetke täitev ajaviide! Käsil on käiste tagumise osa pilutamine!

Rahvarõivakursus

Premeerisin end magistriõpingute lõpetamise eest 2-aastat kestva rahvarõivakoolitusega (Raplamaal). Olin seda koolitust ammu oodanud ja lõpuks jõudiski selle aeg kätte.
Varasematest koolitustest on mul olemas pikk-kuub, hõbesavist tehtud prees, uhke helmekee ja pastlad. Mida sinna alla panna - seda pole!

Komplekt
Plaanin teha Põhja-Eestile tüüpilised vanemad rahvarõivad, mille komplekt on tuntud Kuusalu naise/neiu rõivastusena 18. sajandi I poolelt-keskelt. Komplekt on aastaid olnud Eesti Rahvarõivaraamatus, mistõttu on seda ka parasjagu tehtud. Põhja-Eesti rahvariided on valitud sihilikult, kuna olen pärit Keila kihelkonnast ja abiellunud Rapla kihelkonda, mis mõlemad kuuluvad Põhja-Eesti rahvarõivatüüpi.Valisin antud komplekti ka seetõttu, et kodus on olemas musta villast "aidakangast", millest plaanisin seeliku teha - et siis ei pea esialgu triibuseeliku kanga ostmisele raha kulutama...Kuusalu ega Ida-Harjumaaga mul midagi peale mereigatsuse ühist pole, samas ei ole sellest ajastust Lääne-Harjumaalt säilinud eseme-eeskujudega väga priisata, nii et suhtungi sellesse komplekti kui Põhja-Eesti vanem rahvarõivas ja püüan leida ühisosa nende kihelkondadega, millega tugevamalt seotud olen.

Tahaksin siiski ka Rapla kihelkonna rõivad kunagi valmis teha, kui mitte endale, siis tütrele (ta on ikkagi siin sündinud kohalik). Selle kursuse raames ilmselt mõlemaid ei jõua! Ilmselgelt olen oma plaane ülehinnanud, sest ei arvestanud, et mul on lisaks käiste tikkimisele, mis on kursuse kõige mahukam osa (lisaks kirivöö kudumisele), tuleb mul veel teha 2m helmestikandit ja ca m linukitikandit. Et eeskujuks on võetud rahvarõivad ajast, kui õmblusmasinaid veel ei tuntud, tuleb ka mul kõik õmblused käsitsi teha!

Seelik: tegemist on triibuseelikutele eelnenud vaipseelikuga, mille alumisel äärel on kudrustükk ehk helmestikand. Sellist tüüpi "ümbrikuid" olevat kantud kogu Põhja-Eestis (aga ka Põltsamaa kihelkonnas). Kui algselt arvasin, et õnnestub koduseid kangaid kasutades kokku hoida, siis selgus, et seeliku allääre pärltikandile, mis on ca 2 m pikk, kogulaiusega 17 cm, kulub ca kilo helmeid, mille kilohind jääb olenevalt helmeste värvist 90-240 euro piiresse.

Et selliseid seelikuid Eestis tegelikult säilinud ei ole, on seni lähtutud erinevatest fragmentidest. Minu seeliku allääre tikand pärineb Muhu saarelt pärinevalt põllelt (ERM 8018/ab). Esiteks ei kujuta ette, kuidas see ese sai põll olla, teisalt arvan, et tegemist on vana seeliku allääretikandiga, mida on selle ilu tõttu põlle tegemisel taaskasutatud.

Tikandi osas on tegemist baroksete lillemotiividega tikandiga. Minu kursusekaaslased, kes tegelevad praegu valdavalt (19. sajandi alguse-keskpaiga) valgetikandiga Rapla käiste tikkimisega, tikivad samu motiive!

Seeliku allääre 2m helmetikandit on praegu ootel. Enne tuleb käised valmis saada!

Käised: 
Ka käised (ERM A 509:4931) tulenevad Eesti Rahvarõivaraamatus olevast komplektist, mille muster erineb siiski originaali omast. Käiste jaoks tuleb tikkida 2x80 cm pilutikandit (seda võib pidada ka hardanger tüüpi tikandiks) ning kaunistada see litritega. Kahe kuu jooksul olen jõudnud valmis teha u 3/4 käiste esiosa tikandist. Käiste ja teiste linaste esemete valmistamiseks kasutan samuti kodust telgedel kootud kangast - vanu linaseid hästisäilinud voodilinu.

Särk:
Kui ülejäänud rõivaesemete tegemisel hätta peaksin jääma, siis kõige esimeseks eesmärgiks on saada valmis käiste alla käiv varrukateta särk. Siis on kursuse lõpus vähemalt midagigi pikk-kuue alla selga panna! Särgiga olen praeguseks jõudnud nii kaugele, et valmis on pilupalistus ümber kaeluse, käsitsi tehtud pesuõmblused külgedel ning 3/4 ühest käeaugu pilupalistusest.

Vöö:
Vöö tegemiseks plaanin võtta eeskuju Keila kihelkonnast, Klooga ja Kanguste külast kogutud punastes-rohelistes toonides kirivöödest. Tegemist on enamvähem ainsa esemega, mille päritolu minu kohtadega lähemalt seotud on.

Linuk: 
Pottmütside ja tanude tegemisest ma pääsen. Selle asemel ootab mind ees neile eelnenud vanemat tüüpi peakatte-linuki tikkimine. Geomeetriliste motiividega valgetikand linasel!

Sukad ja kindad: 
Kaalumisel on Rabivere Truuta (sokkide, kinnaste või mütsi) muster, (laba)kindad püüaks samamoodi vanemat tüüpi teha, aga ei ole veel välja uurinud, millised need olla võiks või mille alusel tuletada. Ilmselt peaksid ka need tulema põhivärvuselt valged ning mõne vöö- või äärekirjaga.

Pastlad:
Olemas

Prees:
Olemas

Helmekee:
Ilmselt olemas - kui ei teki tahtmist hõberahadega mässata ja midagi uut teha.

Mustjala kindad

Mustjala kinnastest inspiratsiooni saanud sõrmkindad. Kootud 8/2 lõngast ja 1,25mm varrastega. 
Valmisid 2 kuu telekavaatamise tulemusena, Ilmselt ma väga palju telekat ei vaata, sest vahel tuli kudumisse ka pause.
Kindaranne on tehtud Kristi Jõeste raamatus ilmunud juhiste järgi, aga selgus, et joonises olid osad read puudu ja seega on ranne lühem kui peaks olema.

Valged kindad

Need kindad valmisid juba kevadel, aga tikandi said alles sellel sügisel.
Inspiratsiooniks oli Kristi Jõeste raamatus olnud kindad.