Minu viiendad kirikindad ja kolmandad sõrmikud

Kudusin esimesed lapilise kindarandmega kindad, milleks sain idee Mahtra Talurahvamuuseumis nähtud Vigala kinnastelt.
Lapilist kindarannet sattusin Kehtna klubis kuduma, kui Anne Ummalase eestvedamisel seda õppida sai. Mina olin korra varem juba seda katsetanud ning ei olnud midagi keerulist.
Nende kinnaste juures oli vast kõige keerulisem 3-4 värviga kaheksakandasid kududa. Kinnas kippus sealt kohast ikka kitsamaks kui vaja. Täpikeste sobitamisega oli ka üsna palju tegemist, eriti pöidlakiilu kudumisel. Täpid sai valitud selleks, et kindad tuleksid ikka soojad!

Minu tehtu kindad

Eeskujuks olnud Vigala kindad Mahtra Muuseumis

Esivanemate lilleline vaip

Selle asemel, et Pohla talu kunagiste näputöömeistrite kaunist tekki kuskil kapis koti sees hoida, otsustasin selle lapse voodi kohale riputada, et saaks iga päev laste toas käies ohhetada, et kui ilus see ikka on!
Teki tagaküljele õmblesin paela kanaliks ja riputasin ümmarguse tüübliga seinale. Tehniline teostus mehelt!
Tekk on kodus telgedel kootud kahest mustast kangaribast.
Tikandid on kohati ruumilised ja altpoolt markeeritud.
Tehke järgi!

Lastekindad

Soe talvemüts lapsele/warm winter hat for children

Enne ....

..... ja pärast!

 Drops Lima
Vardad nr 4

Villaheidest kootud sussid lapsele

Avaldan juhise, kuidas teha lapsele või endale sussid, mis on pehmed, karvased, soojad ja hingavad ning valmivad 1-2 õhtuga.
Villaheie, mis on tegelikult lõng enne korrutamist, sobib väga hästi vanutamiseks, kui ka igasuguste kudumite jaoks nagu kampsunid, mütsid, kindad ja tugevdava lõngaga koos kootuna ka sokkide jaoks. Nagu villastele materjalidele kohane, hoiab vill sooja ka märjaks saades. Sellepärast kasutatakse heidest kootud pükse praegusel ajal ka lastel riidest mähkmete ümbrisena.
Heidega tuleb esimesel korral kududa väga õrnalt, sest see kipub kergesti katki minema. Samas kui sellega kuduma harjuda, on see meeldivam kui tavalise lõngaga, sest lõngaotsade sõlmimise asemel saab need lihtsalt kokku keerutada ja igasugused sõlmed jäävad kudumis ära. Parem on alustada paksema heidega.

Vaja läheb:
Heledas ja tumedas toonis jämedat villaheiet või peenemat heiet 2-3 kordsena. Heide asemel võib kasutada ka spetsiaalset vanutamiseks mõeldud lõnga või mistahes villast lõnga, mis ei ole pesukindel ehk vanub pesumasinaga pestes.
5 nr 5 suuruses varrast
pehmet seemisnahka 2 talla jaoks
sukanõela ja tugevat niiti talla sussi külge õmblemiseks
pesumasinat ja pesupulbrit.

Sussid kootakse  ringselt, alustatakse nagu sokki, kuid kanna kudumise asemel kasvatatakse silmuseid juurde labajala jaoks. Vajaliku kõrguse saavutamisel alustatakse kanna poolt talla kudumist, mis tuleb ripskoes ja mis kootakse järk-järgult labajala osaga kokku.

Muster:

Kõigepealt loo tumeda lõngaga varrastele 36 silmust. Jaota silmused 3 varda peale ja hakka ringselt kuduma. Koo esimene rida tumeda lõngaga parempidi ja teine ring pahempidi. Seejärel vaheta lõnga.
Nüüd koo kaks rida heleda värviga, kolm rida mustrit, neljandal real kasvata sujuvalt juurde 6 silmust (Kokku 42 silmust). Kuuendal real vaheta lõnga ja koo esimene rida parempidi, kasvatades II vardale 7 silmust juurde (21 silmust II vardal ja 49 silmust kokku) ja järgmine rida pahempidi. (Edaspidi toimuvad kõik kasvatamised II vardal, et moodustuks sussi päkaosa.)
Koo järgmised kaks rida luues teisel real II vardal juurde 3 uut silmust (Kokku 52).
Järgmisel kolmel ringil koo II vardal lühendatud ridu – esimesel real koo esimesed 4 silmust, seejärel koo 16 silmust ning seejärel koo need pahempidi tagasi ning uuesti parempidiselt kuni jõuad 4 viimase silmuseni. Järgmisel ringil koo II varda vahepealsed 12 silmust ning  samal põhimõttel järgmisel real 8 keskmist silmust. Kui soovid pikemaid susse, jätka lühendatud ridade kudumist. (Antud sussid on nr 20-23 suurusele.)
Talla kudumiseks võta I ja III varda lõpust ja algusest kokku 6 silma ning vaheta lõnga värvi.  Koo tald kannast varvasteni ripskoes edasi-tagasi, korjates iga kord mõlemast äärest üks teist värvi silmus. Et tald liiga laiaks ei läheks, hoia silmade arv 10-12 piiril. Selleks koo „ülevõetud“ silmus eelmise silmusega kokku või tõsta sellest üle.  Jõudes sussi ninani, hakka talla silmuseid kahandama ning koo ots kinni.
Seejärel võib sussid panna muretult pesumasinasse ning pesta nagu tavalist pesu -  40 kraadi juures, tsentrifuugides ning pesupulbriga. (Seep ja soe vesi aitavadki villal vanuda!)
Võta vanutatud sussid pesumasinast välja ja vormi vajalikku suurusesse. Lase kuivada ning õmble nahktald külge.

Võtsin lõpuks kätte ja pildistasin mõned enda tehtud käsitööd üles!

Lapitekk köögi diivanile. Peegeldab minu viimase aja tumesinise vaimustust!

Alpaca lõngast kootud kampsun tüdrukule, mis on teda teeninud juba terve aasta!

Teine Alpaca lõngast kootud kampsun, mis on tüdrukule viimased 1,5 aastat kasutuses olnud. Nööbid on ise tehtud Fimo savist, peale tikitud lilled ja lehed. Varrukad on kasvu lisandumise tõttu pikemaks kootud.

Kampsun, mille kudusin valgest heidest juhendi järgi raseduse ajal. Laps nüüd kahene, ehk läheb juba selga?!

Harjutasin arhailist tikandit ja tegin lõpuks sellest (varda)koti. Ülemisel äärel on enda meisterdatud niplispitsiriba. Tüdruk kasutab kotti oma nuku transportimiseks.

Kihnu nuku eeskujul tehtud nukk ja tema isiklik voodipesu. 

 

Beebitekk, mille heegeldasin esimese raseduse ajal poissi oodates. Tuli raske ja lõngade koostisele ei osanud ka tol ajal tähelepanu pöörata. Pigem on kasutusel disainielemendi kui tekina!

Raasiku villasest heidest kootud beebitekk. Loomulikult leidis kasutamist kärus ja ka mujal! 

Minu esimene lapitekk, lausa aplikatsiooniga.

Minu esimene Haapsalu pitssallist inspireeritud pitskudum. Ühe peenikese lõngaga kudumine oli piin, sest lastel õnnestus mitu korda vardad kudumi seest välja tõmmata. Katsu sa siis neid õigesti tagasi saada! Andsin alla ja kudusin kahe peenikese lõngaga.

Salli tulbi ja piibelehekiri

Pehme sall lapsele

Kudusin lapsele salli.
Materjaliks on Dropsi Alpaca vill.
Varras nr 3.
Mustriks Mustjala pruudikinnaste muster ja narmad ka sama idee järgi tekitatud.