Kool lõppes 22. juunil ja pärast jaanipäeva hakkasin osaliselt koolitööna valminud Kihnu vanaaegse rohelise põlle niplispitsi lõpuni tegema. Kui pits valmis, aheldasin end kirivöö kudumiseks aknalaua jm esemete külge. Kirivöö sain valmis õhtul enne pühapäevast laulupidu. Kohe tekkis ka mõte panna olemasolevad rahvariided selga ning minna nendega järgmisel päeval peole. Õhtul jooksul õmblesin ka oma kalli peenvillase rohelise kanga põlleks. Peol olles ma siiski oma tanu pähe ei pannud, sest palav oli, aga põlle kandsin. Põlle pistsin hiljem värvipotti, sest mulle tundus, et see roheline oli ikkagi liiga erk. Potist tuli välja aga midagi sellist, millest oleks ehk saanud teha aastasadu maapõues peidus olnud põlle koopia.
Edasi tegelesin seeliku allääretikandi tikkimisega. Alustasin sellega 2018. aasta suvel. Vahepealse kooliaasta jooksul olin jõudnud väga vähe edasi tikkida. Praeguse seisuga on tikandi põhimotiivide kohal olev riba tikkimata, samuti on alläärest üks riba puudu. Arvan, et õmblen selle riba seeliku külge nii nagu see praegu on ja ehk on kunagi aega kogu tikand põhjalikult valmis tikkida.
 |
| Käised ja alussärk |
 |
| Käiste tikandi detailvaade - 6 kuud tikkimist igal vabal hetkel |
 |
| Seeliku allääre - kudruse - tikand - kaalub praegusel kujul 448 g, peaks lõplikuna valmides veelgi rohkem kaaluma! Vanasti sai sellise tikandi meistrilt tellida 5 hõberubla eest! |
Mulle hakkas see vöö väga meeldima ja ilma et oleks teadnud, kust täpselt vöö pärit on, hakkasin seda Maret Lehise juhendamisel kuduma. Hiljem selgus Harjumaa muusemist uurides, et vöö on pärit Tuula külast, Lainela talust ehk siis külast, kus veetsin vanavanemate juures enamiku oma lapsepõlvesuvedest. Sarnase mustriga vöösid on kogutud veel Tõstamaa ning Märjamaa kihelkondadest. Loodan, et vöö legend peab paika, sest muis.ee andmed selle vöö kohta ei ühildu vöö välimusega. Igatahes tuli see vöö ise minu juurde ja nõudis uuesti ellu kutsumist!
 |
| Originaalvöö Harjumaa muuseumis Harjumaa rahvarõivaste näitusel |
 |
| Keila kihelkonna kirivöö koopia - tegin ka oma vöö otstesse patsikesed nagu Põhja-Eesti vöödel enamasti kombeks on. |
Peakate
Algselt plaanisin oma komplekti juurde valmistada linuki, mis on vanemat sorti pruudi peakate. Hakkasin aga kahtlustama, et ilmselt ma seda linukit ikka nii hea meelega ei kannaks ja abiellumisest on ka aastaid mööda läinud. Pealegi oli eeskujuks olnud linuk pärit Kuusalust mitte Keila kandist, mis mulle meelepärasem oleks olnud.
Harjumaa muuseumi näitusel hakkas mulle meeldima tanu Pearna talust Vilivalla külast Harju-Risti kihelkonnast. mis on Keila kihelkonna naaber ja enne iseseisvaks kihelkonnaks saamist kuulunud Keila kihelkonna koosseisu.
Selle erakogus asuva tanu tikand erines Kuusalu liniku omast vaid mõne detaili poolest. Usun, et neid võidi kanda samal ajal, sest tanud tõrjuti pottmütside poolt Tallinna lähedalt kandmisest juba 18. sajandil välja ja tanude kandmine säilis vaid Harjumaa ja Virumaa kaugemates ja vaesemates soppides.
Selle erakogus asuva tanu tikand erines Kuusalu liniku omast vaid mõne detaili poolest. Usun, et neid võidi kanda samal ajal, sest tanud tõrjuti pottmütside poolt Tallinna lähedalt kandmisest juba 18. sajandil välja ja tanude kandmine säilis vaid Harjumaa ja Virumaa kaugemates ja vaesemates soppides.
 |
| Tanu Harjumaa muuseumi näitusel |
 |
| Minu tikitud tanu |
Põllest - minu komplekti juurde peaks kuuluma ka roheline põll kuldpaeltest tehtud sakiga. Kui koolis oli niplispitsi kursusele vaja valida endale suurem töö tegemiseks, ei leidnud ma kuidagi eeskuju, mida teha ja käisepitsi tegemiseks hindasin oma aega liiga väheseks. Õnneks oli õpetajal kaustas ootamas just õige vana Kihnu rohelise põlle pitsi muster, mis sobis valatult minu komplekti täiendama. Põll ootab nüüd valmisõmblemist.
 |
| Niplispits rohelisele fantoompõllele |
