Tekkis küsimus, milliseid käiseid Põhja-Eestis 1800 ja varem kanti, mis võiksid sobida minu kudrustükiga seeliku juurde. Püüdsin leida pilutatud ja geomeetrilise mustriga käiseid.
 |
ERM A 509:4931 Originaalkäised aastast ca 1820
Kuusalu; Kiiu vald, Valkla küla, valmistanud M. Lilleberg |
Kui ma kolm kuud neid
Kuusalu käised tikkinud (pilutanud) poleks, oleks vaadanud hoopis teisi variante.
Kaarma ja Voolmaa Eesti Rahvarõivaste raamatus on nende Kuusalu käiste juhendis veidi teistsugune muster. Juhendi järgi tehtud koopiakäised on ka ERMis hoiul.
 |
ERM A 892:140Koopiakäised tegi Ann Randmaa (s. 1915) 1970. aastatel
Tallinna Kultuuriülikooli käsitööringis. A.R. ise elas siis Jänedal. |
Mõlemad käised on pilutikandiga (Hardanger tikand), kuid ruudud on täidetud erinevalt. Vanadel käistel on tehtud nurgast-nurka, uutel ruudu keskelt kokku tõmmatud. Kui siiani arvasin, et teen samamoodi nagu
koopiakäistel, siis muis.ee lehel tuuseldamise tulemusena kaalun vanamoodsemat teguviisi, sest vanemat tüüpi pilutatud Põhja-Eesti käiseid otsides leidsin ühe sarnase, armsa käistekatke.
 |
ERM 12741
Harju-Jaani; Anija vald, Vikipalu küla
|
|
Sellel
käistekatkel on samamoodi nurkadest ruudud täidetud ja toekama niidiga kui helesinisega Kuusalu originaalkäistel. Lisaks tundub, et riidest ruudud on jäänud suuremad, pilutamisel on rohkem pingutatud ja vähem niite on välja tõmmatud. Samuti pole neil märki litritest.
Mulle meeldib ka see niplispits rohkem, nii et äkki võtan ka selle niplamise kunagi ette!
 |
ERM 12778
Harju-Jaani; Raasiku vald, Uueküla, Lubjaahju talu |
|
Veel hakkasid meeldima ühed armsad pilutatud
käised. Nende tikandit olen ka tikkimisraamatus kohanud. äkki võtan ka need kunagi ette ja teen näiteks tüdrukule käised!
Ja siin on minu igat võimalikku vabat hetke täitev ajaviide! Käsil on käiste tagumise osa pilutamine!